Tere tulemast Merilini raamatumaailma!
Ma loen palju. Ja on juhtunud, et mõnda raamatut loen kohe mitu korda.
Ma ei tea, mis oli esimene raamat, mille läbi lugesin, aga ma tean, et üks esimesi, mis mulle kõvasti muljet avaldas oli “Meisterdetektiiv Blomkvist”.
Neelasin selle ühe hingetõmbega. Õnneks oli teine osa “Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu” kohe samade kaante vahel.
Ja oh seda õnne, kui sain teada, et Kallest, Eva-Lottast, Andersist ja nende verivaenlastest on veel kolmaski raamat. Neid lugusid olen elus kindlasti kõige rohkem lugenud.
Igal nädalal raamat või kaks … või kolm …
Natuke on kahju, et ma ei tea, mitu raamatut ma olen elus läbi lugenud. Küll aga arvan, et aastal 2023 lugesin raamatu või kaks nädalas. Paraku need kõik ei jää meelde, sellepärast otsustasingi edaspidi vähemalt mõned eredamad elamused blogisse kirja panna.
Ja mõnikord meenutada ka varasemaid muljetavaldanud teoseid. Ja sekka lisada ka mõni omalooming või reisilugu.
40+
aastat lugemisoskust
Lugema õppisin vist umbes 4-aastaselt. Ei mäleta, et kunagi olnuks aeg, kui mulle poleks meeldinud lugeda. Viimastel aastatel leian end aga raamatuid neelamas eriti sageli. Kogu aeg peab mõni raamat riiulis varuks olema.
Mida loen
peaaegu seinast seina
Kirmid ja põnevikud on need, mida kõige sagedamini kätte võtan. Aga vahel tekib nendest üledoos, siis loen vahele mõnda ajaviiteromaani, armastuslugu või lasteraamatut.
Vanad
lemmikud
Raud, Lindgren, Christie
Minu esimesed välismaised lemmikkirjanikud olid Astrid Lindgren ja Agatha Christie. Loen nende raamatuid siiani põnevusega. Eesti kirjanikest oli lapsena lemmikuks Eno Raud. Eriti meeldisid “Märgutuled Padalaiul” ja “Roostevaba mõõk”.
Tänapäeva
kirjandusest
Valikut on palju
Tänapäeval satub kätte nii paljude autorite raamatuid, et mul ei ole otseseid lemmikuid tekkinud. Selliseid, kelle raamatut kindlasti lugema peaksin otseselt ka ei ole. Catherine Ryan Howardi põnevikud on aga küll kõik meeldinud.
