Esimene Agatha Christie romaan, mida lugesin oli „Paddington 16.50“. Olin siis 12-aastane. Lugesin raamatu ühe päevaga läbi ja nägin järgmisel ööl õudusunenägu raudteest ja kägistatud naistest. Aga nii põnev oli. Sellest alates olen lugenud kõiki Christie raamatuid, mis kätte on sattunud ja mitmeid neist korduvalt. Ja ikka on põnev
Christie oskas välja mõelda mõrvalugusid, mille lõppu naljalt ära ei mõistata. Aga kõige suurem Agatha Christie´ga seotud mõistatus pole pärit mitte tema raamatust, vaid tema enda elust. Detsembris 1926 jäi Christie kadunuks. Uurijad leidsid tema tühja auto sünge järve äärest, eriti kummaline on asjaolu, et autost leiti ka kirjaniku kasukas. Tema sõjaveteranist abikaasa ja tütar ei teadnud tema asukohast midagi ning Inglismaal alustati enneolematut jahti, et leida üles tuntud krimikirjanik. Kahtlustati, et ta uputas end järve, et ta rööviti lunaraha saamise eesmärgil või et ta lavastas oma kadumise ise, et raamatuid paremini müüa. 11 päeva pärast ilmus Agatha ühes hotellis välja, kuid kadumise põhjus jäigi saladuseks. Avalikkus ei saanud kunagi teada, millist rolli mängis kogu loos truudusetu abikaasa ja miks Agatha ütles hotelli registreerides enda nimeks oma abikaasa armukese nime või mida ta uurijatele rääkimata jättis. Kirjanik ise väitis, et tal oli mälukaotus ja luges sellega loo lõppenuks.
Kogu loost sai aga inspiratsiooni Marie Benedict, kes pakub oma raamatus „Agatha Christie kadumine“ välja versiooni, miks Christie tegelikult kadus. Raamatu tegevus toimub nii olevikus, kus kirjanik on juba kadunud ning politsei asja uurib, kahtlustades esimesena muidugi abikaasat, aga ka minevikus, kus räägitakse lahti Agatha ja tema esimese abikaasa kohtumise, armastuse ja lahku kasvamise lugu. Samuti lugu Christie kirjanikuks kujunemisest.
Kahtlemata on selles loos päris faktid segatud väljamõeldistega, aga see, mis välja on mõeldud, on hästi välja mõeldud. Nii nagu ma ei ole vist mitte kunagi ära arvanud Christie raamatute mõrvareid ja nende tegelikke motiive, ei osanud ma ära arvata ka „Agatha Christie kadumise“ lõpplahendust. Minu arvates oli see raamat Christie enda lugude vääriline. On mõistatus, on kahtlusalused ja on loogiline lahendus.
Soovitan kõikidele, kellele meeldib Agatha Christie või kellele meeldivad lihtsalt salapärased lood.
Autor Marie Benedict
Kirjastus Tammerraamat 2022
296 lk