Meelis Krafti “Kokkuvarisemine” oli puhkuselugemiseks igati hea valik. Eesti autorilt ei osanud nii tempokat ja täiega kaasahaaravat lugu oodata. See oli põnev, mitmekihiline ja kergelt filmilik teekond, mis algas Kariibi mere saarel ning viis lõpuks nelja Eesti paari elu täiesti uutesse ja ootamatutesse suundadesse. Just see ettearvamatus, oli huvitav, kuidas domineeriva isa juurest plehku pannud…
Daisy Darker
Kuidagi sattus nii, et talvepuhkuse jooksul loetud üheksast raamatust on kahe peategelase nimi Daisy ja ühes oli sama nimega üks väikest sorti kõrvaltegelane. Daisy Jonesi juba siin ülistasin, aga ka Daisy Darker pakkus väga hea lugemiselamuse. Lugu on põneviku mõttes üsna klassikaline – perekond, kus suhted ei ole ülemäära kiita, saab vanaema sünnipäeval kokku väikesel…
Valede mäng
Clare Mackintoshi “Valede mäng” ei köitnud mind eriti. Ilmselt olid ootused liiga suured, sest pühapäevast algas mul puhkus ja valisin selle puhkuse esimeseks lugemiseks. (Ja eelmine raamat oli olnud minu jaoks väga hea ka) Minu jaoks tundus lugu liialt konstrueeritud. Kohe nägin silme eest tabelit, kuhu kirjanik oli kirja pannud, kes on kes, mis on kellegi…
Kaasreisija
Minule Louise Candishi “Kaasreisija” meeldis. Peategelasteks on kaks paari – ühed vanemad, Jamie ja Clare, nii 50 kandis ja teised nooremad, Kit ja Melia, nii 30 kandis. Jamie ja Clare on heal järjel, elavad peenes majas ja saavad endale kõike lubada. Aga raha on naise oma. Kit ja Melia elavad pidevates võlgades ja mõtlevad kogu…
Jim Ollinovski “Luuletused”
Vist oli aasta 1995, kui mingi mõtte ajel või täiesti suvaliselt, ostsime sõbrannaga Jim Ollinovski “Luuletused”. Tõesti ei mäleta, kas ma Ollinovskist midagi enne teadsin või ei. Aga need luuletused olid täpselt õigel ajal õiges kohas. Nii kohutavalt meeldisid. Ja inspireerisid. Eks mina tahtsin ka sel ajal luuletajaks saada. On mul mitu kaustikutäit luuletusi rittagi…
See tüdruk
Ma ei tea, kuidas see aeg ikka nii kiirelt lendab, et raamat, mida pean üsna uueks, on tegelikult ilmunud juba tükk aega tagasi. Nüüd juhtus see Ruth Ware’i raamatuga „See tüdruk“. aga ega suurt vahet pole, sest raamat väärib lugemist nii või naa. Loo peategelane on Hannah, kelle elu pööratakse pea peale, kui ülikooliaegse parima…
Loo lõpp
Endiselt ei saa vastu panna, kui krimiraamatus on üheks tegelaseks kirjanik. “Loo lõppu” lugesin huviga ja kiiresti ja oli põnev. Lõpplahenduses olin natuke pettunud, aga see on puhtalt maitse asi. Mõni mõrvamotiiv või selle toimumisviis lihtsalt ei tundu nii hea kui tunduks teine. Peategelased on eraklik krimikirjanik Sebastian Trapp ja tema austaja ning krimikirjanduse ekspert…
Üks neetud jama teise otsa
Oli omapärane ja vägagi teistsugune raamat võrreldes nendega, mida tavaliselt loen. Mulle meeldis see pealkiri – “Üks neetud jama teise otsa” – on ju päris paljutõotav. Peategelane Madeleine Maxwell ehk Max võetakse tööle Saint Mary ajaloouuringute instituuti, mis on üks õige eriline koht. Ajaloolased saavad seal rännata ajas tagasi, et „uurida tähtsaid ajaloolisi sündmusi nende kaasajas“….
Terapeut
Kaalusin juba ammu mitu korda B.A. Parise “Terapeudi” lugemist, aga seni olin iga kord loobunud. Ja takistuseks sai pealkiri. Mõtlesin, et ma ei viitsi lugeda seanssidest, kus keegi terapeudile oma hinge puistab ja sealt siis mingi lugu välja koorub. Ühel päeval aga võtsin lõpuks selle raamatukogust ja lugesin samal õhtul läbi. Ei olnud üldse nii,…
Täiskasvanud
Marian Keyes’i “Täiskasvanud” köitis mind. Sisutihe perekonnalugu, kus peategelasteks on kolm venda Johnny, Ed ja Liam ja nende abikaasad Jessie, Cara ja Nell. Raamat algab Johnny sünnipäevapeoga, kus peapõrutuse saanud Cara avab justkui Pandora laeka ning lobiseb välja mitme pereliikme varjul olnud saladuse. Huvitav, kas peapõrutus võib tõesti nõnda mõjuda, et filter kaob ja ütled…