Selle raamatu puhul oli mitu eeldust, et mulle meeldida. Esiteks sain lugeda puhkuse ajal, mis tähendab, et võisin lugeda nii kaua, kui uni peale tuli. Eilsega sain läbi esimesed 100 lk ja täna ülejäänud 280. Teiseks sain lugeda Soome saarestikus ning kuna tegevus toimub ka ühel Soome saarel, siis olin peaaegu õiges keskkonnas. Peaaegu sellepärast,…
Vera Wongi isiklik nõuanne mõrvaritele
Oi, kuidas see raamat mulle meeldis. Juba esimene lause oli hea: Vera Wong Zhuzhu, kuuskümmend aastat vana, on siga, aga tegelikult oleks ta pidanud sündima kukena. Veral peab ühte päevi näinud teemaja San Franciscos. Kahjuks ei käi seal eriti kliente, küll aga leiab Vera ühel hommikul oma teemajast surnud mehe, Marshall Cheni. Tuleb välja, et…
Lugemislaager
Kuigi suvitusromaani sari on minu pilku köitnud juba varem, siis see oli minu esimene suvitusromaan. Sari on silma jäänud kaanepiltide ja nimega – sõna suvitusromaan loob juba ise mõnusa tunde, sest kellele siis ei meeldiks suvitada ja samal ajal raamatuid lugeda. „Lugemislaager“ ongi täpselt selline ühe suvepäeva lugemine. Tegelasi parasjagu ja sündmuspaik idülliline. Stsenaarium on…
Puhtalt lehelt
Raamatu kaanel tutvustatakse seda kui armastusromaani. Minul aga ei tekkinud lugedes tunnet, et loen armastusromaani. Pigem on see ühe naise lugu, kellel on minevikust painav saladus, kes pole suutnud täita enda suurt unistust ja kes tunneb nagu elu oleks jäänud elamata. Lugu jutustatakse minevikus ja olevikus. 1984. aastal on Bessie 16-aastane, armunud ja suurte ootustega….
Kuidas lahendada omaenda mõrva?
Kristen Perrini „Kuidas lahendada omaenda mõrva“ on täpselt minu masti raamat. Juba pealkiri tekitas silmapilk huvi. Ja esimese paari lehekülje järel sain aru, et kirjaniku stiil meeldib mulle väga ning tegelased on põnevate karakteritega. Loos on palju detaile, mis iseloomustavad tüüplist Inglise krimilugu. On küla, kus kõik tunnevad kõiki. On selge, et igaühel on oma…
Kaheksas neidis
See raamat tekitas vastuolulisi tundeid. Et Eva Frantz mulle kirjanikuna meeldib, teadsin juba tema „Sinist villat“ lugedes, aga viimasel ajal püüan pigem vältida lugusid, kus tean ette, et liiga tehakse teismelistele tüdrukutele. Ei teagi täpselt, miks suudan südamerahuga lugeda, kui mõni sõbralik, kuid rikas vanapapi maha lüüakse, aga ei saa külmaks jääda, kui mässumeelsed teismelised…
Südame hääl
Elu pakkus mulle võimaluse kohtuda Siiri Sisaskiga. Kui päris aus olla, siis ma püüdsin elu selles suunas juhtida, et see kohtumine juhtuda saaks. Millest me Siiriga kõnelesime, sellest ehk mõnel teisel korral, aga praegu tahan kirjutada raamatust, mille Siiri mulle kinkis. Suur tänu selle eest! Raamat kannab pealkirja „Südame hääl“ ja sisaldab mõtisklusi elust, inimestest…
Punane kuu
„Punane kuu“ on Rebecka Edgren Aldéni psühholoogiline põnevik, mille tegevus toimub suvises Stockholmi saarestikus. Seal on merepäästjad, on purjetajad ning pimeduse varjus on tehtud pahategusid juba varem ja tehakse veel. Lugu algab sellega, et kivisel rannaribal lebab naisterahva surnukeha. Kui merepäästjad Annika ja Simon ta leiavad, jääb mulje, et tegu on õnnetusega. Kuid kõigest paar…
Lahutus
Moa Herngreni „Lahutus“ mulle eriti ei meeldinud. Võib-olla oli asi selles, et tegelikult mul ei ole praegu n-ö suhete raamatu lugemise tuju eriti hea, aga kuna raamatu tutvustuses mainiti, et naine läheb Gotlandile suvekoju, siis jäin selle konksu otsa (sest Gotlandi suvi on ju Rootsi idüll, mis mulle hullult meeldib) Lühidalt on lugu selles, et…
Päikesepaiste ja parmesan
Jälle hullult vedas, et käsi sirutus raamatukogus õige raamatu järele, sest kui ühes loos kohtuvad Rootsi suvi, Itaalia toit ja kantrirokkarist peategelane Rasmus, siis mis saab mulle mitte meeldida, eks ju? Mul lihtsalt on nõrkus Rootsi valgete suveööde ja mereäärsete linnakeste vastu, ja Itaalia toidu ja üldse Itaalia vastu, ja kantri meeldib ka väga. Ja…