Christoffer Holsti raamatud on mulle siiani väga meeldinud ning seetõttu olid ootused selle raamatu osas võib-olla liiga kõrged. Igatahes osutus see lugu kergeks pettumuseks. Tegelased on tegelikult väga toredad. Peategelasteks on poolõed. Vanem õde Louise, kes on loonud väga menuka naisteajakirja, elanud glamuurset elu, aga keda kirjastuse omanikud peavad ühel hetkel liiga vanaks. Ja temast…

Romaan „Madude maa“ on järg raamatule „Õnnesaar“. Mõlemas loos tegutsevad ajakirjanik Ronja, politseiuurijad Anton ja Oona ning samu tegelasi on teisigi. Kuid kuna juhtumid, mida uuritakse, on erinevad, võib neid vabalt ka eraldi lugeda. „Madude maa“ algab sellega, et Lauttasaari lähedalt kaljuselt saarelt leitakse noore naisterahva laip. Tuleb välja, et ta on mürgitatud strühniiniga. Mõne…

Selle raamatu puhul oli mitu eeldust, et mulle meeldida. Esiteks sain lugeda puhkuse ajal, mis tähendab, et võisin lugeda nii kaua, kui uni peale tuli. Eilsega sain läbi esimesed 100 lk ja täna ülejäänud 280. Teiseks sain lugeda Soome saarestikus ning kuna tegevus toimub ka ühel Soome saarel, siis olin peaaegu õiges keskkonnas. Peaaegu sellepärast,…

Kristen Perrini „Kuidas lahendada omaenda mõrva“ on täpselt minu masti raamat. Juba pealkiri tekitas silmapilk huvi. Ja esimese paari lehekülje järel sain aru, et kirjaniku stiil meeldib mulle väga ning tegelased on põnevate karakteritega. Loos on palju detaile, mis iseloomustavad tüüplist Inglise krimilugu. On küla, kus kõik tunnevad kõiki. On selge, et igaühel on oma…

See raamat tekitas vastuolulisi tundeid. Et Eva Frantz mulle kirjanikuna meeldib, teadsin juba tema „Sinist villat“ lugedes, aga viimasel ajal püüan pigem vältida lugusid, kus tean ette, et liiga tehakse teismelistele tüdrukutele. Ei teagi täpselt, miks suudan südamerahuga lugeda, kui mõni sõbralik, kuid rikas vanapapi maha lüüakse, aga ei saa külmaks jääda, kui mässumeelsed teismelised…