Meelis Krafti “Kokkuvarisemine” oli puhkuselugemiseks igati hea valik. Eesti autorilt ei osanud nii tempokat ja täiega kaasahaaravat lugu oodata. See oli põnev, mitmekihiline ja kergelt filmilik teekond, mis algas Kariibi mere saarel ning viis lõpuks nelja Eesti paari elu täiesti uutesse ja ootamatutesse suundadesse.

Just see ettearvamatus, oli huvitav, kuidas domineeriva isa juurest plehku pannud noore tüdruku üks otsus võib lükata käima sündmuste ahela, mis mõjutab lõpuks nelja Eesti mehe ja nende kaaslaste elusid väga otsustavalt. Kunagi ei tea, mis tagajärg võib olla pealtnäha üldse mitte asjasse puutuval otsusel või siis otsusel mitte nii heade tuttavatega reisile minna. Mis iganes otsus võib viia tegelikult sinna, kuhu sa minna pole soovinud. Või siis sinna, mille peale sa unes ei tulekski.

Mulle meeldis, et asjasse oli segatud purjetamine. Mulle meeldisid jutustajate karakterid – peamisteks jutustajateks olid neli naist, kellel kõigil oma lugu ja probleemid. Tekksi küll tunne, nagu loeks kellegi päris elust – ainult et see elu on märksa adrenaliinirikkam kui keskmisel inimesel.

Lõpp tuli võib-olla natuke ootamatult, oleks võinud olla ehk natuke pikem lugu, aga muidu igati hea põnev ja tempokas lugemine.