Selle raamatu puhul oli mitu eeldust, et mulle meeldida. Esiteks sain lugeda puhkuse ajal, mis tähendab, et võisin lugeda nii kaua, kui uni peale tuli. Eilsega sain läbi esimesed 100 lk ja täna ülejäänud 280. Teiseks sain lugeda Soome saarestikus ning kuna tegevus toimub ka ühel Soome saarel, siis olin peaaegu õiges keskkonnas. Peaaegu sellepärast, et raamatu tegevus toimub Helsingis Lauttasaaril, aga mina olen parasjagu Elisaaril, kus linna moodi pole midagi, ainult puhas loodus.
Suhtusin küll raamatusse pisukese eelarvamusega, sest pelgasin liiga sünget Soome krimi. Lugu algabki laiba leidmise kirjeldusega, mis tundus liiga detailne ning jõudsin arvata, et eelarvamusel oli alust, aga õnneks siiski ei olnud. Süngust raamatus oli, aga täpselt parasjagu. Samas ega ei saagi olla ju teab mis helget meeleolu, kui tegevus toimub oktoobris ja novembris põhjamaal.
Pärast natuke pelutavat algust nautisin lugemist väga. Lugu meeldis, haaras täiega kaasa ja oli loogiline. Tegelased olid väga inimlikud, usutavad ja seosed nende vahel samuti. Aga kõige rohkem paitas meeli kirjaniku stiil. Väga ladus jutustamisviis, hästi tabavad ja head võrdlused ja suurepärased olustiku ja tegevuse kirjeldused. Mõnes loos on mul olnud natuke tüütu lugeda näiteks mingi hoone või koha kirjeldust ja tahaks sealt kiirelt üle libiseda, aga selles raamatus olid need minu meelest väga head. Mitu korda leidsin end mõtlemas, et nii hästi öeldud.
Merega puutusid kokku kõik siinsed elanikud – randades, kaljudel, paadiga sõites … vesi vahutas ümber saare ja kugistas alla need, kes ette ei vaadanud.
Saar hõljub Helsingi läänerannikul Soome lahe murdlainetes üksipäini ning peab nurisemata talumakõike, millega loodus teda kostitab.
Polnud midagi toredamat, kui lüüa pärast koolipäeva hambad pehmesse küpsetisse ning nautida kardemoni, rasvase taigna ja suhkru õnnist kooslust.
Jäin uskuma ka mõrvamotiivi ja lugu, mis selle taga oli ning mulle meeldis, et see pole mingi keeruline psühholoogiline teema, vaid puhtalt inimsuhted. Tunded. Armastus. Kättemaks.
Raamatukaantel on selle ranna ja saare pilt, kus sündmused toimuvad ning seegi annab minu jaoks palju juurde.
Olen väga rahul, et seda lugesin ning soovitan!
Aitäh kirjastus Hea Lugu raamatu eest!
Eeva Louko
Kirjastus Hea Lugu, 384 lk