„Punane kuu“ on Rebecka Edgren Aldéni psühholoogiline põnevik, mille tegevus toimub suvises Stockholmi saarestikus. Seal on merepäästjad, on purjetajad ning pimeduse varjus on tehtud pahategusid juba varem ja tehakse veel.

Lugu algab sellega, et kivisel rannaribal lebab naisterahva surnukeha. Kui merepäästjad Annika ja Simon ta leiavad, jääb mulje, et tegu on õnnetusega. Kuid kõigest paar tundi varem oli sama naine helistanud tütrele ja paljastanud kohutava tõe… Asjade arenedes selgub, et naise surmas on süüdi kellegi kuri käsi.

Merepäästja Annika ongi üks raamatu peategelane. Ta elab saarestikus vanaema juures, töötab küll linnas ajakirjanikuna, aga igal võimalusel teeb kaugtööd ja puhkuse ajal sõidab saarele. Töö vabatahtliku merepäästjana meeldib talle, kuigi on vahel päris stressirikas. Annika silme läbi näemegi lähemalt, milline on päästjate elu, missuguste juhtumitega nad tegelevad ning kuidas see eraeluga põimub.

Teine peategelane on Charlotte, kes on koos abikaasa Fredrikuga purjetamas. Nende pikk abielu on kriisis ning nad lähevad merele, et lõpuks kahekesi olla. Ühes sadamas kohtub paar noorpõlve sõpradega, kellega nad pole aastate taguse tüli tõttu enam väga lähedased, aga kui üks sõber leiab, et aeg on sõjakirves maha matta, siis on Charlotte ja Fredrik sellega nõus. Kõik ei suju aga nii libedalt kui võiks loota, sest minevikus on juhtunud asju, mille eest pole enam võimalik põgeneda.

Annika ja Charlotte lood jooksevad paralleelselt, paraja tempoga ühelt teisele kandudes ja põnevust hoides.

Lisaks on loos mitmeid kõrvaltegelasi, kellest igaühel on probleeme ja deemoneid, millega võidelda. Kuna tegemist on psühholoogilise põnevikuga, siis enamikel tegelastel on muidugi tumedamat sorti saladused või vaevlevad nad mõne probleemi küüsis. Mängus on nii mõrv kui peredraamad, sõprussuhted ja võimuvõitlused. Igatahes kinnitab raamat, et inimese psüühika on ühtaegu põnev ja ohtlik.

See ei ole väga kiire kulgemisega raamat, aga pisut aeglasem tempo sobibki saarestiku õhustikuga paremini. Raamatu autor on ise purjetanud küll ja veel, tunneb seda keskkonda hästi ja sellest on lugedes aru saada. See muudab kogu loo usutavamaks.

Tegevuspaik on aga idülliline ning autor suudab seda õhkkonda hästi edasi anda. Kes pole varem saarestiku elu või purjetamisega kokku puutunud, see saab seda õhku nuusutada. Võib-olla tekib tahtmine merelegi minna. Kes aga on selle elustiiliga tuttavad, nende jaoks pakub lugu äratundmisrõõmu. Ideaalne puhkuse lugemine.

Muide, sarja esimene osa „Mustad purjed“ ilmus eesti keeles 2023. aastal. Raamatuid võib vabalt ka eraldi lugeda, aga ideaalne oleks seda teha ilmumise järjekorras, sest on päris palju korduvaid tegelasi ja kindlasti on mõnusam „Punast kuud“ lugeda, kui taust on teada – siis kohtuks nagu vanade tuttavatega.